Austerservik (Pleurotus ostreatus) on üks kõige lihtsamini kultiveeritavaid seeni kogu laias seenekasvatusmaailmas. Seetõttu sobibki ta just alustajale seenekasvatajale. Samas ei jäta see seen külmaks ka kogenud seenekasvatajat. Austerservik ongi just see, millega nakatades on kõige lihtsam valmistada seenepakkusid. Austerservikut saab soetada endale koju juba valmis seenepakkudena või kui on soov kodus ise seenepakkusid või –kändusid meisterdada, siis tuleks mõelda teramütseeli ehk seeneniidistiku või seenetüüblite kasutamisele.
Austerservikut hinnatakse tema hea maitse poolest. Teda võib süüa ilma kupatamata, valmistades toorsalateid või maitsvaid panniroogasid.
Austerservik on üsna sage puuseen Eesti looduses. Teda võib leida lehtpuudel nii linnahaljastuses, kui paksus ürgmetsas. Austerservik armastab looduslikult kasvada kändudel või surnud lamatüvedel. Mõnikord võib austerservikuid leida ka elusatel puudel, kuid ainult sellisel juhul, kui puu on mõne teise seene poolt osaliselt surmatud ehk on tekkinud mädanik. Austerservik ise ei ole elusatele puudele absoluutselt kahjulik ega tekita neile mädaniku. Tema kasutab ainult teiste seente poolt surmatud puitu kasvupinnasena ehk substraadina. Austerservik on saprotroof ehk lagundaja.
Austerservikud viljuvad looduses ja seenepakkudel sügisel, alates augustist kuni külmade tulekuni. Külmade all peetakse silmas just miinus kraadide tulekut. Mõnikord üllatavad seenepakud seentega ka kevadel aprillis, vahest ka mais, kuid see sõltub juba konkreetsest kasvukohast ehk mikrokliimast. Nagu seened ikka, armastab ka austerservik niiskemat mikrokliimat. Ehk talle sobib kasvuks just aia kõige niiskem ja varjulisem koht.
Seenekasvatuses eristatakse austerservikutel erinevaid seenetüvesid. Neid eristatakse nii viljakeha värvuse, suuruse, kui ka viljumise aja järgi. Aja all mõeldakse seda perioodi, kuna viljakehad looduses tekivad, sest osad austerserviku seenetüved viljuvad juba augustis, kui ilmad on veel suhteliselt soojad, ehk need on suvised seenetüved. Aga osad ei vilju ennem, kui päevane maksimum temperatuur on langenud alla +5 kraadi ehk talvised seenetüved.
Austerservikute viljakehad võivad olla värvuse järgi väga varieeruvad, esindades sinise, halli, pruuni ja lillade toonide variatsioone. Vahel võivad viljakehad olla peaaegu loodusvalged, seda põhjustab valguse puudumine viljakehade kasvamise ajal. Selliseid austerservikuid võib sageli näha kaubanduslettidel, kui kasvatuses on olnud valguspuudus.
Austerservikute kasvatamiseks sobivad peaaegu kõik lehtpuu pakud ja kännud. Meeles tuleb pidada, mida suurem seenekänd või seenepakk, seda pikemat aega ja kokkuvõttes rohkem seeni temalt saab. Kõvad lehtpuud nagu vaher ja õunapuu annavad seeni pikemat aega ning pehmed lehtpuud nagu haab ja pappel jällegi lähemat aega. Ehk saagikus sõltub puuliigist ja kännu või paku suurusest, mida kasutatakse seenepakkude valmistamisel. Väga üldistavalt võib öelda, et peenemad pakud, kui 20 cm annavad saaki umbes 3 aastat ja jämedamad 5 ja rohkem aastat. Austerservik on nii jõulise kasvuga, et tema saab hakkama ka vähese mädanikuga pakkude ja kändude asustamisel. Kui võimalik, siis tuleks eelistada ilma mädanikuta värskeid pakkusid ja kände, kuna siis on saagikus suurem. Lisaks on värsketes kändudes ja pakkudes rohkem niiskust, mis on vajalik seenele kasvamiseks.
Lisaks võib austerservikuid kasvatada väga laialdastel söötmetel, nagu põhk, hein, puulaastud, hakkepuit, saepuru jne. Kõik see eelnev sobib näiteks seenepeenra valmistamiseks või siis siseruumides austerservikute kasvatamiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda et austerservik on lihtsasti kultiveeritav ja väärtuslik söögiseen.